kolmapäev, 7. september 2016

Projekt: Teadlikkuse tõstmine kullakaevandamise tervise- ja keskkonnamõjudest.
GLEN programmi Eestis vahendab Arengukoostöö Ümarlaud ja rahastab Välisministeerium.

(English below)

Tänapäeva globaliseerunud maailmas on tootmine ja tarbimine jagunenud maailma erinevate paikade vahel. Tooraine, tooted ja pärast tarbimist tekkiv prügi liiguvad riigist riiki. Seda ettevõtete tegevuse optimeerimise ja tarbijate tarbimisvajaduste täitmise eesmärgil.

Arenenud riikides on brändimine ja turundus laialt kasutusel, et kindlustada tarbijate teadlikkus toodete päritolu kohta.  Tootele mõeldes mõtleb tarbija ka brändile ning selle päritolumaale. Me tunneme neid tooteid hästi, hindame rasket tööd, mis tootjad on teinud ning oleme tänulikud tänapäeva globaalse maailma luksuse eest, kus saame tarbida innovaatilisi Apple tooteid USAst, usaldusväärseid autosid Saksamaalt või hinnalisi Šveitsi käekellasid koduriigist lahkumata.

On aga palju tooteid, mille päritolu ja lugu ei ole nii teada-tuntud.

Kui tihti mõtled oma hommikukohvi päritolule? Või riietudes sellele, kus riigis on Sinu T-särk toodetud? Kust sai alguse sõrmuse lugu, millega Sinu abikaasa sind endale naiseks palus ning mis nüüd Sinu sõrmes igavest õnne ja armastust sümboliseerib?

Olen 26aastane eestlane. Mul on värske keskkonnaökonoomika ja säästva arengu magistrikraad. Pärast kooli lõppu sain koostöös Arengukoostöö Ümarlaua ja Välisministeeriumiga imelise võimaluse minna maailma ning näha oma silmaga kuidas meie igapäevased harjumused ja lokaalsed tarbimisotsused mõjutavad inimeste käekäiku mujal maailmas. Elan ja töötan 3 kuud Ghana kullakaevandamis kogukonnas. Olen praktikant Ghana Tervise ja Arengu Liidus (Health and Development Association of Ghana). Liidu tegevusteks on uurida kullakaevandamise keskkonna- ja tervisemõjusid ning organiseerida harivaid tegevusi ja töötubasid, et tõsta kaevurite teadlikkust.

Selle blogiga soovin seda lugu jagada ka Eesti elanikega. Postitan blogisse lugusid, fotosid ja videoklippe kohalikest oludest, kullakaevandamis protsessidest ja nende tervise-, keskkonna- ja sotsiaalsetest mõjudest. Soovin, et tarbides kullast tooteid, me mõtleksime, milline on nende toodete lugu ja päritolu. Meie ühiskondades sümboliseerib kuld rikkust, armastust ja abielu, kuninglikkust, kõrgemat staatust ühiskonnas, võitmist ja autasustamist. Siin, Ghanas ning paljudest teistes maapõues kulda omavates riikides, on tegemist ööd ja päevad kestva raske tööga, spetsiifiliste oskustega, eludega riskimisega ning imelise looduse ohverdamisega. Hindame seda!

Pildil: rafineerimata kuld

„The gold at the end of the rainbow is ultimate happiness, but the gold at the bottom of the mine emerges from hell.“ -Peter L. Bernstein (The History of an Obsession)


Kuld on kohalikele kogukondadele arenguvõimaluseks ja elatustaseme tõstjaks. Kullakaevandamise ja rafineerimise protsessid omavad aga väga tugevaid negatiivseid keskkonna-, tervise- ja sotsiaalseid mõjusid. Pea igaüks meist omab oma elus miskit kullast. Olgu see siis ehe, hammas või kullast elektroonikaelement nutitelefonis. Seetõttu on igaühe vastutus leevendada kulda ümbritsevaid negatiivseid mõjusid ning teha õiglasemaid tarbimisotsuseid.

Järgmistes postitustes: Nn ressursside needusest (resource curse), kulla kaevandamise protsessidest, kulla rafineerimisest ja keskkonnamõjudest, sotsiaalsetest mõjudest, töötubadest jm.



In English.

I am writing this blog also in English in the hope of the information also reaching to readers who do not speak Estonian. I am apologizing in advance for grammar mistakes or incorrect use of some words.

Branding and marketing are widely used in developed countries to make sure, when consumers think about the brand they also think about the country of origin. We know where these goods are produced, acknowledge producers´ hard work and appreciate the luxury of today´s globalized world, where we can consume Apple products from USA, German cars or Swiss watches locally in our home countries.

But there are many products which origin and story is not as well- known.

How often do we think about the true origin of our morning coffee? Or the origin of our clothing. The engagement ring your husband proposed to you with? Have you ever thought how this symbol of eternal love and happiness reached you?

I am a 26 year old Estonian. I have a Master´s degree in environmental economics and sustainable development. In cooperation with Estonian Roundtable of Development Cooperation and Estonian Ministry of Foreign Affairs I got an amazing opportunity to set out to the world to reflect on how our actions and everyday habits affect other people's lives. I am living and working in gold mining community in Ghana for 3 months. I am working in Health and Development Association of Ghana. We are observing gold mining processes, doing environmental and health research and organizing training and educational activities for gold miners.

In this blog I would like to share stories, photos and videos of the cycle of gold production, working conditions, environmental and social impacts.  My wish is that when consuming gold products we would think about the truth behind the origin of these products. To us gold is the symbol of wealth, love and happiness, royalty, victory and honor. Here in Ghana and many other countries, it is continuous hard work, advanced skills, risking lives and sacrificing their beautiful nature. Let’s appreciate that!

Gold mining can be a great development opportunity for local communities. But because of lack of awareness and finances, gold mining activities always have tremendous negative impacts to local people´s health and environment. Almost all of us have some gold in our lives, either a gold necklace, dental filling or an electrical contact in our smartphone. Therefore it is responsibility of us all to improve the issues and make fairer consumption decisions.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar